BEGIN:VCALENDAR
VERSION:2.0
PRODID:-//Destinetwork//Public events//EN
CALSCALE:GREGORIAN
BEGIN:VTIMEZONE
TZID:Europe/Tallinn
BEGIN:DAYLIGHT
DTSTART:19960331T030000
RRULE:FREQ=YEARLY;BYMONTH=3;BYDAY=-1SU
TZOFFSETFROM:+0200
TZOFFSETTO:+0300
END:DAYLIGHT
BEGIN:STANDARD
DTSTART:19961027T040000
RRULE:FREQ=YEARLY;BYMONTH=10;BYDAY=-1SU
TZOFFSETFROM:+0300
TZOFFSETTO:+0200
END:STANDARD
END:VTIMEZONE
BEGIN:VEVENT
UID:a4fc0418-f59c-4248-8275-80b5ad37d922@destinet
DTSTAMP:20261005T131242Z
SUMMARY:Reet Ilvese sõrmkübarate näitus "Sõrmkübar - õmbleja kaitseki
 lp"
URL:https://127.0.0.1:3500/en/events/76ce4cef-382e-48ca-9751-881fcca520bc
DTSTART;TZID=Europe/Tallinn:20261001T090000
DTEND;TZID=Europe/Tallinn:20270226T130000
LOCATION:Seljametsa Muuseum
DESCRIPTION:Reet Ilvese kollektsioonis on üle 200 sõrmkübara. Käesoleva
 l näitusel on neist väljas 170 – arv\, millel on eriline tähendus. En
 dise Tori valla elanikuna soovis Võrumaal elav Reet Ilves oma koguga teha
  kummarduse Tori hobusekasvanduse 170. aastapäevale. Tema vend oli kogu e
 lu seotud ratsaspordiga ja töötas ratsaspordi treenerina. Selle tähtpä
 eva auks jõudsidki Seljametsa muuseumisse 170 sõrmkübarat. \n\n \n\nK
 ogumispisik tekkis 1976. aastal\, kui ta õppis rätsepaametit. Tamula õm
 blusateljees omandas ta meeste üleriiete rätsepa kutse. Seal kasutati tu
 gevaid materjale\, mille õmblemine ilma sõrmkübarata oli peaaegu võima
 tu.\n\n \n\nÜks kollektsiooni sõrmkübar on eriti eriline – sellel on
  ots maha saetud. See oli Reeda esimene õpisõrmkübar. Õppimise ajal tu
 li harjuda õmblema sõrmkübara küljega\, mitte suruma nõela sõrmküba
 ra otsaga. Selleks saetigi ots maha – nii tuli õppijal õmmeldes kasuta
 da sõrmkübara külge.\n\n \n\nSõrmkübarad ei olnud rätsepale lihtsal
 t töövahendid. Need olid igapäevased abilised\, mis pidid vastu pidama 
 lugematutele õmblustele. Mõnel vanal sõrmkübaral on seda ka praegu nä
 ha. Kui hoida neid vastu valgust\, võib märgata väikeseid auke ja kulum
 isjälgi. Need on tekkinud aastatepikkuse töö tulemusena – nõela tagu
 mine ots surus ikka ja jälle vastu sõrmkübarat\, kuni metall kulus läb
 i. Kui üks sõrmkübar enam oma ülesannet täita ei suutnud\, tuli kasut
 usele võtta järgmine.\n\n \n\nSõrmkübarad on väikesed asjad\, mida i
 gapäevaelus võib-olla enam tähelegi ei panda\, kuid need olid õmblejal
 e omamoodi kaitsekilbiks\, kaitstes sõrmi nõelatorgete eest.
END:VEVENT
END:VCALENDAR